Millal sa viimati mõtlesid sellele, kas sinu praegune palk on ikka õiglane? Just sellele, kas sinu oskused, kogemused ja panus vääriksid tegelikult kõrgemat töötasu. Paljud inimesed ootavad, et tööandja märkaks nende arengut ja pakuks ise palgatõusu. Aga alati ei pruugi see nii minna.
Palgatõusu küsimine võib tunduda ebamugav. Kuidas aru saada, kas selleks on piisavalt põhjust? Äkki tööandja arvab, et oled liiga nõudlik? Või ütleb lihtsalt, et raha pole?
Tegelikult peaks palgast rääkimine olema sama loomulik osa töösuhtest nagu tööülesannete, eesmärkide või arenguvõimaluste arutamine.
Kui sa pole kindel, kas praegu võiks olla õige aeg palgatõusu küsida, vasta kõigepealt järgmisele viiele küsimusele.
1. Kas sinu oskused ja vastutus on kasvanud?
Mõtle korraks sellele, milline oli sinu töö siis, kui viimati palgas kokku leppisite. Kas teed praegu täpselt sama tööd või on vahepeal midagi muutunud?
Võib-olla oled võtnud enda peale uusi ülesandeid, hakanud juhtima suuremaid projekte, juhendad uusi kolleege või vastutad otsuste eest, mida varem tegid sinu juhid. Võib-olla oled omandanud uusi oskusi, mis võimaldavad sul teha keerulisemat tööd või lahendada probleeme, millega sa varem hakkama ei saanud.
Sageli kasvavad töötaja ülesanded ja vastutus märkamatult. Alguses palutakse sul lihtsalt mõnda kolleegi aidata, siis võtad enda peale ühe lisaprojekti ning mõne aja pärast ongi sinu töö sisu hoopis teistsugune kui tööle asudes. Palk võib aga olla jäänud samaks.
Oluline on siiski eristada suuremat töökoormust suuremast vastutusest ja loodavast väärtusest. See, et sul on lihtsalt rohkem tööd, ei tähenda automaatselt, et tööandja saab või peab sulle rohkem maksma. Küll aga on see hea põhjus arutada, kas sinu töökoormus, ülesanded ja töötasu on omavahel tasakaalus.
Mida teha? Pane kirja, millised ülesanded ja vastutusvaldkonnad on pärast viimast palgakokkulepet lisandunud. Võrdle oma praegust rolli sellega, milles algselt kokku leppisite. Nii on sul palgavestlusel konkreetseid argumente, mitte ainult tunne, et teed nüüd rohkem tööd.
2. Kas tead, kui palju sinu töö eest mujal makstakse?
Üks sagedasemaid probleeme palgast rääkimisel on see, et inimesed ei tea oma töö tegelikku turuväärtust.
Võid olla oma praeguse palgaga üsna rahul, kuni avastad, et teistes ettevõtetes pakutakse sarnase töö eest märksa kõrgemat tasu. Või vastupidi: võid arvata, et teenid liiga vähe, kuid tööturu andmed näitavad, et sinu palk on juba valdkonna keskmisest kõrgem.
Alustuseks vaata sarnaste ametikohtade töökuulutusi, kus on avaldatud palgavahemikud. Samuti saad kasutada Statistikaameti palgarakendust ja erinevaid palgauuringuid. Võimaluse korral tasub rääkida ka oma valdkonna inimestega, sest nemad võivad anda väärtuslikku infot selle kohta, milliseid palku ja töötingimusi pakutakse.
Samas ei tasu võrrelda ainult ametinimetusi. Näiteks võib ühe ettevõtte turundusspetsialist vastutada ainult sotsiaalmeedia eest, teine aga planeerida kogu ettevõtte turundustegevust ja hallata suurt eelarvet. Nende ametinimetus võib olla sama, kuid töö sisu ja vastutus väga erinevad.
Arvesta ka sellega, et töökuulutuses avaldatud palgavahemik ei pruugi näidata seda, kui palju konkreetsele töötajale lõpuks makstakse. Samuti ei pruugi ametiala keskmine palk olla just sinu töö õiglane hind.
Mida teha? Leia vähemalt kolm kuni viis sinu tööga võimalikult hästi võrreldavat palganäidet. Vaata lisaks palganumbrile ka tööülesandeid, vastutust, asukohta ja nõutavaid oskusi. Nii saad parema ettekujutuse sellest, millisesse palgavahemikku sinu töö võiks kuuluda.
3. Kas oskad selgitada, millist väärtust sa oma tööandjale lood?
„Ma olen siin juba viis aastat töötanud ja teen oma tööd hästi.“ See võib olla täiesti tõsi, kuid palgaläbirääkimistel peaksid oma argumentidega minema kaugemale.
Tööandja jaoks on oluline mõista, millist väärtust sinu töö organisatsioonile loob. See väärtus ei pea alati väljenduma otseselt rahas. See võib tähendada ka paremat kliendikogemust, tõhusamaid tööprotsesse, väiksemaid kulusid, kõrgemat kvaliteeti või rahulolevamaid kolleege.
Näiteks võib müügitöötaja tuua välja, kui palju on tema müügitulemused kasvanud. Projektijuht saab rääkida edukalt ellu viidud projektidest. Personalispetsialist võib näidata, kuidas tema töö tulemusel on värbamisprotsess kiiremaks muutunud või uute töötajate sisseelamine paranenud.
Aga kuidas hinnata näiteks raamatupidaja, õpetaja või administraatori panust? Ka nende töö väärtust saab kirjeldada. Võib-olla oled vähendanud vigade arvu, loonud parema töökorralduse, aidanud teistel aega kokku hoida või saanud järjepidevalt väga head tagasisidet.
Kõike ei pea mõõtma eurodes ega protsentides. Oluline on osata oma panust konkreetsete näidete abil selgitada.
Mida teha? Pane kirja vähemalt kolm saavutust viimase poole aasta või aasta jooksul. Mõtle iga saavutuse juures sellele, mis tänu sinu tööle paremaks muutus. Palgavestlusel on palju lihtsam rääkida konkreetsetest tulemustest kui üldsõnaliselt sellest, et oled tubli ja kohusetundlik.
4. Millal sinu palk viimati üle vaadati?
Kas mäletad, millal sinu palk viimati tõusis? Kui viimasest palgatõusust on möödunud mitu aastat, tasub kindlasti uurida, kas sinu töötasu vastab endiselt töö sisule ja tööturu olukorrale.
Isegi siis, kui sinu tööülesanded pole vahepeal muutunud, võib sinu töö turuväärtus olla kasvanud. Näiteks võib sinu oskustega töötajate järele olla nüüd suurem nõudlus või on sinu valdkonnas palgad üldiselt tõusnud.
Arvestada tasub ka inflatsiooniga. Kui sinu brutopalk on püsinud mitu aastat muutumatuna, kuid kaupade ja teenuste hinnad on tõusnud, saad sama raha eest endale vähem lubada. Teisisõnu on sinu ostujõud vähenenud.
Tööandjal ei ole alati võimalik kõigi töötajate palku samas tempos tõsta, sest palga kujunemist mõjutavad ka ettevõtte majanduslik olukord, tööjõukulud ja muud tegurid. Siiski on täiesti põhjendatud küsida, millistel alustel ettevõttes palku üle vaadatakse ja millal võiks toimuda järgmine palgavestlus.
Mida teha? Uuri, kas sinu tööandjal on kindel palga ülevaatamise süsteem. Kui ei ole, tee ise ettepanek töötasu arutamiseks. Sa ei pea ootama, kuni ettevõttes algab iga-aastane arenguvestluste periood.
5. Kas oled oma palgaootustest tööandjaga rääkinud?
See küsimus võib tunduda ilmselge, kuid on tegelikult väga oluline. Paljud inimesed loodavad, et tööandja märkab nende pingutusi ja pakub ise kõrgemat palka. Mõnikord nii lähebki, kuid mitte alati.
Võib-olla on sinu juht sinu tööga väga rahul, kuid ei tea, et ootad palgatõusu. Võib-olla pole ettevõttes kombeks palgateemat regulaarselt arutada. Või on juhil lihtsalt nii palju muid ülesandeid, et ta pole sinu töötasu ülevaatamisele mõelnud.
Muidugi ei tohiks õiglane tasustamine sõltuda ainult sellest, kes julgeb kõige kõvemini palka juurde küsida. Tööandjal on vastutus kujundada õiglane ja läbipaistev palgasüsteem ning hoolitseda selle eest, et töötajate palgad oleksid põhjendatud.
Aga töötajana saad ka ise palgavestluse algatada ja seejuures ei pea vestlus algama nõudmisega „Ma tahan 300 eurot juurde!“. Võid alustada hoopis sellest, et soovid oma tööülesanded, tulemused ja töötasu koos juhiga üle vaadata.
Näiteks võid öelda:
„Minu tööülesanded ja vastutus on viimase aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. Sooviksin arutada, kas minu praegune töötasu vastab endiselt minu rollile ja panusele.“
Või:
„Olen uurinud sarnaste ametikohtade palgataset ning mulle tundub, et minu praegune töötasu jääb turutasemest maha. Sooviksin rääkida võimalusest minu palk üle vaadata.“
Mida teha? Kui tunned, et sul on palgatõusu küsimiseks piisavalt argumente, lepi juhiga kokku eraldi kohtumine. Ära tõstata teemat juhuslikult koridoris või viis minutit enne tööpäeva lõppu. Anna juhile võimalus vestluseks valmistuda.
Kui vajad palgateemalise vestluse harjutamisel ja selleks valmistumisel tuge, siis kirjuta info@palgajutud.ee ja tule konsultatsiooni!
