Tööintervjuu võib kergesti muutuda olukorraks, kus üks pool küsib ja teine püüab õigesti vastata. Nagu eksam, kus tahaks lihtsalt läbi saada. See loogika töötab aga harva sinu kasuks, sest sinu eesmärk on ju tegelikult leida töö, mis sulle ka sobib.
Kuidas siis selgitada välja, kas see töö sobib sulle ning kas sa ise ka seda ametikohta tahaksid? Selleks tuleb küsida küsimusi, mis annavad päriselt infot. Hästi valitud küsimus näitab sind mõtleva inimesena ja aitab sul teha otsuse, mida sa hiljem ei kahetse.
Siin on kolm küsimust, mida tasub tööintervjuul alati küsida.
1. Milline inimene selles rollis läbi kukub?
See küsimus töötab nii hästi just seetõttu, et see läheb vastuollu tavapärase loogikaga. Enamik kandidaate küsib, milline on ideaalne töötaja või mida selles rollis oodatakse. Need on igati mõistlikud küsimused, aga probleem on selles, et vastused on tihti väga sarnased ja turvalised. Sa kuuled sõnu nagu “proaktiivne”, “hea suhtleja” ja “meeskonnamängija”, aga need ei anna sulle tegelikult pilti sellest, mis igapäevatöös päriselt loeb.
Kui sa küsid hoopis, milline inimene läbi kukub, nihkub vestlus teisele tasandile. Inimesed räägivad ebaõnnestumistest ausamalt ja konkreetsemalt. Vastusest võivad välja joonistuda väga konkreetsed mustrid: võib-olla ei sobi sinna keskkonda inimene, kes vajab palju struktuuri, sest töö on kiire ja muutlik. Või ei saa hakkama keegi, kes eeldab täielikku vabadust, sest organisatsioonis on palju kokkulepitud protsesse.
See info on kullahinnaga, sest see peegeldab sind ennast. Kui sa kuulad seda vastust tähelepanelikult, saad sa üsna kiiresti aru, kas need läbikukkumise põhjused on sinu jaoks ohukohad või hoopis midagi, millega sa end samastada ei suuda. See aitab vältida väga levinud olukorda, kus inimene sobib CV järgi ideaalselt, saab tööle ja avastab mõne kuu pärast, et see keskkond lihtsalt ei toimi tema jaoks.
2. Mille järgi te otsustate, et ma olen selles rollis edukas?
See küsimus tundub esmapilgul lihtne, aga selle mõju on väga suur. Paljud inimesed jätavad selle küsimata ja eeldavad, et ootused on kuidagi iseenesest mõistetavad. Tegelikult ei ole. Väga paljudes organisatsioonides ei ole edu kriteeriumid piisavalt selgelt sõnastatud isegi sisemiselt, rääkimata sellest, et need oleksid kandidaadile arusaadavalt lahti seletatud.
Kui sa selle küsimuse esitad, sunnid sa tööandjat sõnastama, mida nad päriselt väärtustavad. Kas edu tähendab konkreetseid tulemusi ja numbreid või pigem protsessi ja kvaliteeti? Kas esimesed kuud on mõeldud sisseelamiseks või oodatakse sinult kohe nähtavat panust? Kas edukus on individuaalne või seotud meeskonna tulemustega?
See vastus aitab sul oma ootused paika panna, aga annab sulle ka väga hea võimaluse vestlusesse panustada. Kui sa tead, mille järgi sind hinnatakse, saad sa oma vastustes juba näidata, et sa liigud samas suunas. Samal ajal on see ka test tööandjale, sest kui vastus jääb väga üldiseks või ebamääraseks, võib see viidata sellele, et roll ei ole lõpuni läbi mõeldud. Kui nii, siis on see hetk, kus tasub korraks peatuda ja mõelda, kas sa tahad astuda rolli, kus edu defineerimine jääb sinu enda õlgadele.
3. Mis on siin töötamise juures kõige keerulisem osa?
Iga töö tundub intervjuul natuke parem, kui see päriselt on. Räägitakse võimalustest, arengust ja ägedatest projektidest, aga keerulisem pool jääb sageli tagaplaanile. Just sellepärast on oluline seda teadlikult küsida.
Kui sa uurid, mis on töö juures kõige keerulisem, annad sa signaali, et sa ei otsi ideaalset pilti, vaid realistlikku arusaama. Vastuseks ei pea olema: “Meil pole raskusi.” Väljakutseid oleks vaja kirjeldada ausalt ja konkreetselt. Võib-olla on töötempo väga kiire ja prioriteedid muutuvad pidevalt. Võib-olla on rollis palju vastutust ja vähe juhendamist. Või on organisatsioon alles kasvufaasis ja kõik ei ole veel paigas.
See on väärtuslik info, sest sinul kui kandideerijal on lisaks ülesannetele vaja teada ka seda, kui palju või vähe on pinget, ebamäärasust ja väljakutseid ning kas see sobib sulle. Mõni inimene naudib tempot ja muutlikkust, teine vajab rohkem stabiilsust ja selgust. Kui sa saad sellest aru juba intervjuu faasis, väldid olukorda, kus sa avastad reaalsuse alles siis, kui oled juba lepingu allkirjastanud.
Järgmine kord, kui sa tööintervjuule lähed, proovi muuta oma rolli. Töövestlus peab olema dialoog, sest olgugi et sa loodad osutuda valituks, pead sa siiski tegema teadliku valiku. Lõppkokkuvõttes määrab sinu rahulolu see, kui hästi sa aru said, kuhu sa tegelikult kandideerid.
Kui tunned, et tahaksid tööintervjuule minna palju kindlama tundega, siis Palgajuttude konsultatsioonis aitan sul läbi mõelda, mida küsida, kuidas vastata ja kuidas jätta endast professionaalne mulje. Kirjuta mulle info@palgajutud.ee.
