Üks sagedasemaid lauseid, mida ma kuulen, kui jutt läheb karjäärimuutusele, on “ma olen selleks liiga vana”. Eriti mõtlevad nii 40+ vanuses inimesed. Aga tööelu ei ole siis ju kaugeltki läbi. Vastupidi, ees võib olla veel 20 või rohkem aastat aktiivset karjääri. Kui tunned, et sinu praegune töö sind enam ei kõneta, siis tasub mõelda, kas tahad ikka veeta järgmised aastakümned sama asja tehes?
Uudishimu ja katsetamine on vahvad, aga karjäärimuutus on sageli ikkagi teadlik otsus selle kohta, kuidas oma aega ja energiat kasutada. See on ka põhjus, miks muutus tundub keeruline. Kaalul ei ole ainult töökoht, vaid sinu identiteet, turvatunne ja harjumuspärane eluviis.
Kogemus kui konkurentsieelis
Üks suurimaid eksiarvamusi karjääripöörde puhul on usk, et vanus vähendab võimalusi. Tegelikkuses on 40+ vanuses inimestel midagi, mida noorematel sageli ei ole: nad tunnevad ennast. Nad teavad, milline töökeskkond neile sobib, millised juhid neid käivitavad või pidurdavad ning millised ülesanded annavad energiat ja millised võtavad seda ära. See teadlikkus kujuneb ajas, läbi kogemuste, eksimuste ja õnnestumiste. Just see teeb karjäärivalikute tegemise hilisemas eas sageli isegi kvaliteetsemaks kui noorena, kus valikuid tehakse tihti rohkem väliste ootuste kui sisemise selguse põhjal.
Seda kinnitavad ka mitmed tuntud lood. Disainer Vera Wang alustas oma moekarjääri alles neljakümneselt pärast aastaid ajakirjanduses töötamist. KFC asutaja Colonel Sanders alustas oma edulugu kuuekümnendates eluaastates, mil paljud inimesed juba karjääri lõpetamisele mõtlevad.
Sama loogika kehtib ka varasemas vanuses tehtud pöörete puhul. Jeff Bezos töötas edukalt finantssektoris enne, kui otsustas kolmekümnendates jätta kindla karjääri ja alustada Amazoni loomist. Arnold Schwarzenegger liikus kulturismist filmitööstusse ja sealt edasi poliitikasse. Ükski neist ei järginud loogilist karjääriteed, aga just see paindlikkus ongi nende edu alus.
Loomulikult ei pea karjäärimuutuseks alati tegema midagi suurt ja murrangulist. Tasub lihtsalt meeles pidada, et karjäär ei ole sirgjooneline tee, vaid pidev kohandumine.
Kas karjäärimuutusega alustad nullist?
Üks hirme, mis inimesi tagasi hoiab, on tunne, et nad peavad uues valdkonnas alustama nullist. See tundub eriti hirmutav siis, kui sul on juba kogemus, teatud staatus ja võib-olla ka kindel sissetulek, millest ei ole lihtne loobuda. Sinu varasem kogemus ei kao aga kuhugi. Isegi kui su ametinimetus muutub, liiguvad kaasa ka oskused, su mõtteviis ja kontaktid, mis on aastatega kogunenud. Sageli kasutab inimene pärast karjääripööret oma olemasolevaid tugevusi edasi, lihtsalt teises kontekstis.
Kui vaadata päris inimeste lugusid, mitte ainult maailmas tuntud nimesid, siis see muster kordub. Inimesed liiguvad ühest valdkonnast teise, aga nad ei alusta kunagi nullist. Väga hea koht selliste lugude kuulamiseks on podcast “Karjäärikäänakud”, kus erineva taustaga inimesed räägivad ausalt oma karjääriteest. Selles taskuhäälingus joonistub hästi välja, et karjäär ei liigu sirgjooneliselt ülespoole, vaid pigem külgedele, vahel ka tagasi ja siis jälle edasi. Just see ebaühtlane liikumine ongi paljude jaoks lõpuks viinud tähenduslikuma tööni.
Kes ütles, et sa ei tohi ümber mõelda?
Kõige keerulisem osa karjäärimuutuse juures ongi otsustamine. Inimene võib-olla isegi teab, et ta saaks hakkama, aga kahtleb, kas tal on ikka lubatud oma senist teekonda muuta. Paljud inimesed jäävad kinni mõttesse, et nad on juba liiga palju aega ja energiat pannud ühte suunda oma elus. Kuidas seda siis nüüd muutma hakata?! See on väga inimlik tunne. Keegi ei taha tunnistada, et võib-olla ei olnud varasemad valikud päriselt õiged ning isegi kui olid, siis muutusi teha tohib ju ometi igal hetkel oma elus.
Varasem kogemus ei muutu mõttetuks, kui sa otsustad suunda vahetada. Vastupidi, see annab sulle uues rollis eelise, mida kellelgi teisel ei pruugi olla. Kui sul tekib tunne, et tahaks tööelus midagi teistmoodi teha, siis ei ole see märk ebastabiilsusest või eksimisest. Oled hoopis lõpuks ometi valmis oma tööelu teadlikult juhtima.
