„Miks te brutopalka küsite? Mind huvitab, kui palju inimene päriselt kätte saab!“ See on üks põhiline küsimus, mida Palgajuttude videote juures ikka ja jälle küsitakse. Aga brutopalk kõige parem number, mille põhjal erinevate ametikohtade töötasusid võrrelda.
Mis vahe on bruto- ja netopalgal?
Brutopalk on töötasu enne maksude ja maksete mahaarvamist. See summa lepitakse töötaja ja tööandja vahel üldjuhul kokku töölepingus.
Netopalk ehk rahvakeeli „palk kätte“ on summa, mis pärast maksude arvestamist töötajale välja makstakse.
Näiteks 2000-eurone brutopalk ei tähenda, et töötaja pangakontole jõuab palgapäeval 2000 eurot. Kätte jääv summa sõltub sellest, milliseid makse ja makseid töötasult arvestatakse ning millised on konkreetse inimese maksuarvestuse asjaolud.
Esimesena mõjutab netopalka see, kuidas on inimene otsustanud oma tulumaksuvabastust kasutada. Tulumaksuvabastus võib olla 700 eurot, võib olla 0 eurot ja võib olla mingi muu summa nende kahe arvu vahel.
Teiseks mõjutab netopalka see, kas inimene kogub raha pensionisammastes. On inimesi, kellel ei lähe II sambasse mitte midagi ehk 0% nende brutopalgast, aga osadel läheb 2%, 4% või lausa 6%.
Lisaks on olemas III sammas, kuhu sagedamini kannavad inimesed ise raha, kuid on ka neid, kellel on tööandjaga kokkulepe, et tööandja teeb töötaja III sambasse sissemakseid.
Seetõttu ei saa bruto- ja netopalga vahele panna ühte universaalset võrdusmärki stiilis „2000 eurot bruto = alati X eurot neto“. Need summad võivad isegi üsna madala palgaga erineda sadades eurodes.
Mis see brutopalk siis parem on?
Kõige olulisem põhjus brutopalga küsimise juures on võrreldavus. Nagu selgitasin, siis kahel inimesel võib olla täpselt sama brutopalk, kuid nende kontole laekuv summa ei pruugi olla täpselt sama. Kui üks inimene ütleks meile oma netopalga ja teine brutopalga või kõik inimesed ütleksid lihtsalt kontole laekuva summa, võrdleksime osaliselt erinevaid asju.
Palgajuttude eesmärk on aga muuta palkadest rääkimine normaalseks elu osaks ja palgad võimalikult läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kui üks inimene ütleb, et teenib 1800 eurot bruto ja teine 2500 eurot bruto, saame võrrelda nende kokkulepitud töötasu, mitte seda, kui palju raha pärast konkreetse inimese isiklikke otsuseid tema pangakontole jõuab.
Teine oluline põhjus on see, et palkadest räägitakse üldiselt brutos ka ametlikus statistikas. Kui kuuled uudistest, et Eesti keskmine palk on teatud summa, või vaatad Statistikaameti andmeid eri ametite, tegevusalade või piirkondade palkade kohta, räägitakse brutopalgast. Sama kehtib paljude palgauuringute ja tööturu ülevaadete puhul.
See tähendab, et brutopalga teadmine võimaldab Palgajuttude videotes kuuldud numbreid võrrelda ka laiema tööturu statistikaga. Kui inimene ütleb tänavaintervjuus oma brutopalga, saad kõrvutada seda näiteks Eesti keskmise palga või oma valdkonna keskmise töötasuga. Netopalga puhul oleks selline võrdlus märksa keerulisem.
Sama loogikat kasutatakse ka tööpakkumistes ja palgaläbirääkimistel. Kui tööandja pakub sulle näiteks 2500 euro suurust kuupalka, räägitakse tavaliselt brutopalgast.
Mind huvitab ikkagi, kui palju kätte saab
Täiesti arusaadav. Kui arveid maksad, siis on sul vaja teada, palju su kontole raha tuli. Kui tead brutopalka, saad palgakalkulaatori abil arvutada, kui suur oleks sinu enda netopalk sama brutotasu juures.
Palgakalkulaatorisse tuleb sisestada brutopalk ning valida seejärel enda kohta kehtivad tingimused. Kalkulaator näitab, kui palju jääks sellest summast kätte.
Nii saad näiteks Palgajuttude videot vaadates võtta seal öeldud brutopalga, sisestada selle kalkulaatorisse ja vaadata, mida sama brutopalk tähendaks sinu otsuste puhul.
Seega järgmine kord, kui vaatad Palgajuttude tänavaintervjuud ja kuuled küsimust „Kellena te töötate ja mis on teie brutopalk?“, tead, miks me just seda küsime.
