Kõrgemat palka on väga lihtne juba ette ära kulutada. Kui tead, et järgmisest kuust laekub kontole senisest suurem summa, hakkavad üsna kiiresti tekkima mõtted, mida selle rahaga teha võiks. Äkki võiks lõpuks osta midagi, mida oled pikalt edasi lükanud, lubada endale parema puhkuse, käia sagedamini väljas söömas või lihtsalt lõpetada iga väiksema ostu juures mõtlemine, kas seda on ikka vaja.
Samas on palgatõusus üks võimalus, millest räägitakse minu arvates üllatavalt vähe. Sissetuleku suurenemise hetkel tekib lühike periood, kus sinu rahaline olukord on muutunud, aga sinu harjumused veel mitte. Sa oled seni saanud hakkama väiksema summaga ning sinu igakuised kulud on vähemalt esialgu endised. Just see võib olla parim hetk otsustada, et vähemalt osa palgatõusust ei lähegi suurema tarbimise peale, vaid hakkab hoopis sinu tulevikku heaks tööle.
Kulud kasvavad palgale järele
Pärast palgatõusu tundub esimestel kuudel uus summa suur, aga inimene harjub üllatavalt kiiresti. Kui varem mõtlesid mõne ostu puhul pikemalt, siis nüüd tundub see täiesti jõukohane. Võib-olla valid poes veidi kallima toote, võtad mõne uue kuutasulise teenuse, tellid sagedamini toitu või vaatad järgmist reisi planeerides natuke kallimat hotelli. Ükski neist otsustest eraldi ei pruugi olla halb, aga kokku võivad need tähendada, et mõne kuu pärast kulutadki iga kuu peaaegu täpselt nii palju rohkem, kui palgatõus sulle juurde tõi.
Mida rohkem teenime, seda rohkem tekib ka asju, mida peame enda jaoks tavaliseks või isegi vajalikuks. Oleks üsna nukker, kui kogu rahatarkuse mõte seisneks selles, et ükskõik kui palju su sissetulek kasvab, pead sina ikka täpselt samasugust elu edasi elama. Aga tasub ikkagi mõelda, kas kogu palgatõus peab automaatselt muutuma sinu uueks elustandardiks.
Ära oota, et su uus palk tavaliseks muutuks
Oletame, et sinu palk tõuseb ja pärast maksude tasumist jääb sulle iga kuu kätte 300 eurot rohkem. Kui sa midagi teadlikult ei otsusta, on üsna suur tõenäosus, et see raha sulandub lihtsalt ülejäänud sissetuleku sisse. Esimestel kuudel võib kontole rohkem alles jääda, aga tasapisi tekivad uued kulutused ning aasta pärast ei pruugi sa enam osata öelda, kuhu see täiendav 300 eurot tegelikult läheb.
Teine võimalus on otsustada juba enne esimest kõrgemat palgapäeva, mida sa selle lisarahaga tegema hakkad. Näiteks võid 100 eurot võtta täiesti teadlikult enda elukvaliteedi parandamiseks, 100 eurot suunata säästudesse ja 100 eurot investeerida. Sellisel juhul saad palgatõusu nautida juba praegu, aga osa sellest hakkab samal ajal parandama sinu rahalist olukorda pikemas perspektiivis.
Mõne inimese jaoks võib mõistlik olla investeerida 50 eurot, teise jaoks 300 eurot. Kui sul puudub näiteks rahaline puhver, võib hoopis selle loomine olla investeerimisest olulisem esimene samm. Mõte seisneb selles, et palgatõusu saab vaadata kui võimalust oma rahaasjades midagi teadlikult muuta.
See on ka psühholoogiliselt lihtsam kui olemasolevate kulutuste kärpimine. Kui oled harjunud saama kätte näiteks 1500 eurot ning peaksid sellest ühel hetkel hakkama 200 eurot investeerimiseks ära võtma, võib tunduda, et pead millestki loobuma. Kui aga sinu sissetulek suureneb ja suunad osa lisandunud rahast kohe investeeringutesse, ei pea sa senisest elustandardist midagi ära andma. Sa lihtsalt ei lase kogu lisarahast saada igapäevase tarbimise osa.
Tee investeerimisest tavaline kulu
Mõnikord inimesed mõtlevad, et hakkavad investeerimisega tegelema siis, kui kuu lõpus raha üle jääb. Praktikas on selle lähenemisega üks üsna suur probleem: raha kipub leidma endale kasutuse. Kui kontol on rohkem, kulutame sageli ka natuke rohkem, ilma et seda ise väga märkaksime. Kuu lõpus vaatame kontoseisu ja tõdeme, et seekord ei jäänud investeerimiseks midagi, aga ehk järgmisel kuul.
Seetõttu on investeerimise puhul palju lihtsam mõelda sellest kui ühest tavalisest raha liikumise suunast. Kui palk tuleb, siis läheb osa rahast eluasemele, osa toidule, osa meelelahutusele, osa säästudesse ja soovi korral osa investeeringutesse.
Investeerimisega alustamiseks ei pea sul olema kohe kasutada suuri summasid. Palju olulisem on harjumus. Kui alustad näiteks 50 või 100 euroga kuus, saad rahulikult õppida, kuidas investeerimine toimib, millised võimalused olemas on ja kui suuri hinnakõikumisi sa taluda suudad. Hiljem, kui sissetulek suureneb või tunned ennast investeerimisel kindlamalt, saad summat alati kasvatada.
Tuleb muidugi teha vahet säästmisel ja investeerimisel. Raha, mida sul võib lähiajal vaja minna, ei ole üldjuhul mõistlik panna investeeringusse, mille väärtus võib just vajalikul hetkel olla langenud. Investeerimine sobib eelkõige rahale, mida oled valmis pikemaks ajaks kõrvale panema ning mille puhul mõistad, et tootlus ei ole garanteeritud.
Võib-olla oleks sul vaja enne investeerimisega alustamist hoopis natuke sääste koguda? Kui paned näiteks iga kuu 100€ kõrvale, siis see on juba ka hea säästmisharjumus ning liitintressi abil saab ka nii vaikselt raha kasvatada.
Proovi arvutusi enda säästumääraga siin.
Alustamine on kõige keerulisem
Kui sa pole varem investeerinud, võib kogu see maailm esmapilgul tunduda üsna keeruline. Alustamiseks ei pea kõike teadma, aga peaksid aru saama, kuhu sa oma raha paigutad ja milline risk sellega kaasneb.
Mina kasutan investeerimiseks Lightyeari, mille kaudu saab investeerida näiteks erinevatesse aktsiatesse ja ETF-idesse. Valisin selle platvormi kasutajamugavuse pärast ning alguses kontot tegema julgustas ka see, et saab investeerida juba alates kahest eurost. Kuigi ma pean tunnistama, et ma panin tookord alustades siiski rohkem kui kaks eurot sisse.
Platvormi valides soovitan alati teha natuke kodutööd, mitte valida teenusepakkujat lihtsalt sellepärast, et keegi teine seda kasutab. Tasub võrrelda teenustasusid, saadaolevaid investeerimisvõimalusi, raha sisse- ja väljakandmise tingimusi ning mõelda sellele, mida sa ise investeerimisplatvormilt vajad.
Kui oled erinevaid võimalusi võrrelnud ja otsustad, et Lightyear võiks sulle sobida, saad konto luua siin ning kasutada liitumisel koodi PALGAJUTUD. Kui kasutad seda koodi ja paned oma kontole vähemalt 100€, siis saad nende poolt 10-100€ väärtuses murdaktsia või ETF-i oma personaalsele kontole (sõltub sellest, kuidas sul loosiõnnega on).
Aga ma tahan siin kindlasti rõhutada, et investeerimisega kaasnevad riskid. Alati tutvu tingimustega.
Minu arvates on investeerimisega alustamise juures kõige olulisem see, et saad aru, miks sa üldse investeerid. Mõte on selles, et osa tänasest sissetulekust töötab sinu pikemaajaliste eesmärkide nimel – olgu selleks suurem rahaline vabadus, kodu ostmine, pensioniks kogumine või lihtsalt teadmine, et kogu sinu rahaline heaolu ei sõltu ainult järgmisest palgapäevast.
Minu suurim palgatõus
Üks minu enda kõige meeldejäävamaid palgatõuse tuli projektijuhina töötades, kui minu brutopalk tõusis korraga 500 euro võrra. See oli märkimisväärne hüpe ja loomulikult oli mul selle üle hea meel.
Kui ma praegu mõtlen toonasele palgatõusule, siis ma mäletan, et ma tõstsin sissemakset III sambasse ja alustasin esimeste ostudega börsil. Aga mingi osa jätsin ikka ka lihtsalt elu nautimiseks.
Julgustan sind järgmise palgatõusu ajal endalt küsima, mida võiks see suurem sissetulek sinu jaoks muuta viie või kümne aasta pärast. Kui kogu lisaraha kulub ära, on sul küll kõrgem palk, aga sinu varaline seis ei pruugi sellest oluliselt paraneda. Kui aga kasvõi osa palgatõusust hakkab järjepidevalt säästudesse või investeeringutesse liikuma, võib ühe palgaläbirääkimise mõju ulatuda väga kaugele.
Investeerimisega kaasnevad riskid. Tootlus ei ole garanteeritud. Investeerimisteenuste pakkuja Euroopa Liidus on Lightyear Europe AS. Tegemist ei ole investeerimissoovitusega.
