Koondamisteate saamine on üks neist hetkedest, mis paneb aja korraks seisma. Isegi kui sa aimasid seda. Ühel hetkel on sul töö, rutiin ja kindel sissetulek. Järgmisel hetkel tekib ebakindlus: mis saab edasi, kui kaua ma hakkama saan ja kas ma leian uue töö kiiresti? Mõnel tekib ka ootamatu kergendus, justkui oleks midagi, mis oli juba mõnda aega valesti, lõpuks otsa saanud.
Kõik need tunded on normaalsed. Aga oluline on see, mida sa teed pärast esimest emotsiooni. Koondamise hetkel hakkavad sinu järgmised otsused väga palju määrama seda, mis edasi saab.
Hakka kohe tegutsema
Üks levinumaid reaktsioone pärast koondamist on mõte: “ma võtan nüüd natuke aega maha ja puhkan.” Kui oled olnud pikalt pinges või läbipõlemise äärel, siis lühike paus võib olla vajalik. Probleem tekib siis, kui sellest pausist saab määramatu ooteaeg.
Mida kauem sa ootad, seda raskemaks muutub uuesti alustamine. Päevad kaotavad struktuuri, kandideerimine tundub aina ebamugavam ja iga järgmine samm tundub suurem kui eelmine.
Sellepärast tasub teha esimesed sammud võimalikult kiiresti, isegi kui sul ei ole veel kõiki vastuseid. Võta ühendust töötukassaga, sest nii saad enda kõrvale kohe süsteemse toe. Samal ajal vaata üle oma CV ja LinkedIn-i profiil. Paljud inimesed uuendavad neid ainult vormi mõttes, aga tegelikult on see hea hetk mõtestada lahti, milles sa oled päriselt hea ja mis väärtust sa tööandjale lood.
Näiteks kui sa oled olnud projektijuht, siis kas sinu tugevus on tähtaegadest kinnipidamine, inimeste juhtimine või hoopis keeruliste olukordade lahendamine? Need nüansid määravad, millistele rollidele sa kandideerid ja kuidas ennast esitled.
Küsi abi
Kõiki koondamisega tekkivaid küsimusi ei pea üksi ära lahendama. Eestis on süsteem, mis on loodud just selleks, et aidata sul võimalikult kiiresti uuesti tööle saada. Paljud kasutavad sellest ainult väikest osa.
Karjäärinõustamine on hea näide. Sageli arvatakse, et see on mõeldud neile, kes ei tea üldse, mida oma tööeluga teha, aga tegelikult on see kasulik ka siis, kui sul on kogemus olemas, kuid suund vajab selgust. Nõustaja aitab sul oma kogemused ja oskused struktureerida ning näha võimalusi, mida sa ise ei pruugi märgata.
Samuti tasub osaleda tööotsingutega seotud koolitustel ja töötubades. Kui viimasest kandideerimisest on möödas mitu aastat, siis on sinu teadmised juba natuke vananenud. Muutusi võib olla alates sellest, kuidas CV üles ehitada, kuni selleni, mida intervjuul hinnatakse. Lisaks on sellistel üritustel ka sotsiaalne väärtus. Sa näed, et sa ei ole ainus selles olukorras, ja saad kogemusi teistega jagada.
Muidugi on olulised ka vaimne ja rahaline toimetulek. Koondamine võib tekitada stressi, ärevust või isegi häbitunnet. Samuti võib see kaasa tuua praktilisi muresid, kui sissetulek kaob. Psühholoogiline nõustamine ja vajadusel kas või võlanõustamine on täiesti normaalsed viisid, kuidas keerulises olukorras paremini toime tulla.
Abi kasutamine aitab sul teha paremaid otsuseid kiiremini.
Võimalus millekski uueks
Koondamise ajal elu justkui sunnib sind korraks peatuma ja suuremat pilti vaatama. Kui tavaliselt liigume töös edasi harjumuse pealt, siis nüüd tekib küsimus: kas ma tahan üldse sama rada jätkata?
Mõni saab siit kinnituse, et jah, see ongi minu valdkond, aga võib-olla teises organisatsioonis või teises rollis. Teine avastab, et tegelikult on rahulolematus kestnud juba pikemat aega, aga mugavus või hirm on takistanud muutust.
Näiteks võib inimene, kes on aastaid töötanud klienditeeninduses, avastada, et talle meeldib hoopis koolitada uusi töötajaid. Või turundusinimene, kes on tegelenud kampaaniatega, tahab liikuda strateegilisemasse rolli. Sellised nihked ei pruugi tunduda suured, aga võivad töörahulolu oluliselt muuta.
Kui suuna muutus tundub realistlik, tasub uurida ümberõppevõimalusi. Uute oskuste omandamine võib mõnikord olla efektiivne juba lühemate koolitustega.
Sissetulek kaob, sinu väärtus jääb
Lisaks emotsionaalsele poolele on koondamine väga konkreetne praktiline olukord. Sul on õigus koondamishüvitisele ja selle suurus sõltub sinu tööstaažist, aga see on ajutine lahendus.
Seetõttu tasub oma finantsseis kohe ausalt üle vaadata. Kui kaua sa saad ilma sissetulekuta hakkama? Kas sul on piisavalt sääste, et katta vähemalt paari kuu kulud? Kas on võimalik ajutiselt kulusid vähendada?
Selgus rahaasjades aitab vähendada stressi ja teha paremaid otsuseid. Näiteks, kas sul on aega valida järgmine töö rahulikult või on mõistlik võtta vahepealne lahendus, et säilitada rahaline stabiilsus?
Teine pool on enesekindlus. Koondamine võib väga kergesti hakata mõjutama seda, kuidas sa ennast näed. Mõte “äkki ma ei olnud piisavalt hea” käib paljudel peast läbi, isegi kui sellel ei ole tegelikku alust.
Tegelikult on koondamine enamasti seotud organisatsiooni otsustega: kulude vähendamine, struktuurimuutused, turuolukord. See ei ole hinnang sinu väärtusele inimesena ega spetsialistina. Sinu oskused, kogemused ja tugevused ei kao koos töölepinguga. Pigem tuleb mõelda, kuidas sa need järgmisesse rolli kaasa võtad.
Koondamine on väga paljude jaoks hetk, kus nad teevad otsuseid, mida nad muidu edasi lükkaksid. Nii võib lõpuks jõuda tööni, mis sobib paremini nii sinu oskuste kui ka ootustega. Kui sa vajad abi, et sellisel hetkel oma CV, motivatsioonikiri ja miks mitte ka LinkedIn-i konto üle vaadata, siis kirjuta info@palgajutud.ee ja tule Palgajuttude konsultatsiooni.
