Töövestlusel vaadatakse sinu CV-d, uuritakse su kogemuste ja oskuste kohta. Aga väga palju loeb ka see, kuidas sa räägid. Mõni näiliselt süütu lause võib panna tööandja sinu professionaalsuses, motivatsioonis või koostööoskuses kahtlema isegi siis, kui sa ise nii üldse nii ei mõelnud. Enamasti on probleem kehvas sõnastuses. Vaatame üle mõned laused, mida töövestlusel tasub vältida.
1. „Mu eelmine juht/töökoht oli kohutav.“
See on üks levinumaid punaseid lippe töövestlusel. Isegi kui sinu eelmine juht oli tegelikult ka keeruline, töökorraldus kaootiline või töökultuur mürgine, ei jäta endise tööandja halvustamine head muljet. Potentsiaalne uus tööandja võib hakata mõtlema: kas see inimene räägib mõne aasta pärast samamoodi ka meist?
Lisaks näitab selline vastus pigem emotsiooni kui analüüsivõimet. Töövestlusel on parem näidata, et oskad keerulistest kogemustest õppida ja oma vajadusi sõnastada.
Kuidas võiks selle asemel öelda?
„Sain eelmisest töökohast palju kogemusi, aga sain ka aru, et otsin keskkonda, kus juhtimisstiil, ootused või töökultuur sobiksid paremini minu tööviisiga.“
Vajadusel võid täpsustada, mida sa täpsemalt oodatud juhtimisstiili või töökultuuri all mõtled. Nii annad ausa vastuse, aga jääd professionaalseks.
2. „Mul ei ole teile küsimusi.“
Paljud kandidaadid hingavad vestluse lõpus kergendatult ja arvavad, et kui tööandja küsib „Kas sul on küsimusi?“, siis on see lihtsalt viisakas formaalsus. Tegelikult ei ole. See hetk annab tööandjale palju infot sinu huvi, ettevalmistuse ja mõtteviisi kohta.
Kui sul pole ühtegi küsimust, võib jääda mulje, et sa ei ole ettevõtte kohta uurinud, ei mõtle pikemale koostööle või võtaksid sisuliselt vastu ükskõik millise tööpakkumise. Selline kandidaat ei osutu valituks.
Hea küsimus näitab, et sa tahad teha teadliku otsuse ja oled päriselt ka uuest tööandjast ja positsioonist huvitatud.
Kuidas võiks selle asemel öelda?
Valmista alati ette vähemalt 3–5 küsimust, sest osad küsimused võivad vestluse käigus juba vastuse saada. Küsi näiteks:
- „Milline inimene selles rollis kõige paremini õnnestub?“
- „Millised oleksid suurimad ootused mulle esimese kolme kuu jooksul?“
- „Kuidas kirjeldaksite meeskonna tööstiili või ettevõtte kultuuri?“
Sellised küsimused näitavad sinu huvi ja aitavad ka sul endal paremini aru saada, kas see töökoht sulle sobib.
3. „Ma teen kõike.“
Soov näidata end paindliku ja tubli töötajana on mõistetav. Aga kui sa ütled: „Ma teen kõike,“ siis töövestlusel kõlab see liiga üldiselt. Tööandjal on raske aru saada, milles sa tegelikult tugev oled, mida naudid või millist väärtust sa kõige rohkem lood, kui sa jätad endast mulje kui multitalendist, kes teeb seda, mida parajasti vaja on ja õnnestub kõiges suurepäraselt.
Hoopis tugevamalt mõjub see, kui oskad oma tugevusi konkreetselt nimetada ja tuua juurde päris näiteid.
Kuidas võiks selle asemel öelda?
„Minu tugevused on näiteks projektijuhtimine, klientidega suhtlemine ja sisuloome. Mulle meeldib võtta vastutust ning vajadusel õpin kiiresti.“
See vastus näitab nii eneseteadlikkust kui ka õppimisvalmidust ning samal ajal ei pea sa jätma muljet, et oled ekspert absoluutselt kõiges.
4. „Mul ei ole ühtegi nõrkust.“
See on töövestluste klassika. Tavaliselt öeldakse seda sooviga näida võimalikult tugeva kandidaadina, aga tulemus kipub olema vastupidine. Tööandjad ei otsi täiuslikke inimesi. Potentsiaalne uus töötaja peab tundma oma tugevusi ja arengukohti ning oskama nendega teadlikult tegeleda.
Kui ütled, et sul puuduvad nõrkused, võib see jätta mulje vähesest eneseteadlikkusest või sellest, et üritad endast meeleheitlikult ideaalset muljet jätta.
Meil kõigil on arengukohti. Oluline on see, kuidas sa neist räägid.
Kuidas võiks selle asemel öelda?
„Mul oli varem keeruline ülesandeid delegeerida, sest tahtsin kõike ise kontrollida. Olen viimastel aastatel teadlikult õppinud rohkem usaldama meeskonda ja töökoormust targemini jagama.“
Selline vastus näitab küpsust, eneseanalüüsi ja arenguvõimet.
5. „Ma tahan seda tööd lihtsalt palga pärast.“
Olgem ausad, palk on oluline. Enamik inimesi ei käi tööl ainult missioonitundest või tasuta kohvi pärast. Aga kui palk kõlab sinu ainsa motivatsioonina, võib tööandja hakata kahtlema, kui huvitatud sa tegelikult tööst endast oled.
Tööandjad tahavad näha, et sind kõnetavad lisaks tasule ka töö sisu, väljakutsed, arenguvõimalused või ettevõtte suund. Nii on tõenäoline, et püsid uues ettevõttes pikka aega.
Palgateemat ei pea maha vaikima, aga tasub näidata, et sinu motivatsioon on mitmetahulisem.
Kuidas võiks selle asemel öelda?
„Mulle on oluline õiglane tasu, aga selle rolli juures kõnetavad mind ka töö sisu, võimalus areneda ning kasutada oma oskusi valdkonnas, mis mulle huvi pakub.“
See jätab märksa tugevama ja tasakaalukama mulje.
Töövestlusel ei pea olema täiuslik ega vastama pähe õpitud lausetega. Oluline on jääda iseendaks. Küll aga tasub meeles pidada, et sõnastus loeb. Väike erinevus selles, kuidas sa oma mõtet väljendad, võib mõjutada seda, kas jätad endast mulje kui konfliktsest, ebakindlast või professionaalsest kandidaadist.
